Ergonoomika

Internetis tegusid tehes ei väsi imestamast, kuidas teinekord väga lihtsaid asju ei suudeta kuidagi käepäraselt ära lahendada. Eriti halva mulje on jätnud kohalikud laste mänguasju müüvad kauplused - kuigi, pean tunnistama, et viimase poole aastaga on ka seal asi paremaks läinud.

Suuremalt jaolt on kadunud sellised internetipoed, mida külastades tekib tunne, nagu oleks ca 10 aastat ajas tagasi läinud. Vahel isegi tekib kahtlus, et äkki ongi tegu mingi kummalistel asjaoludel virtuaalruumi loksuma jäänud vrakiga. Aga tootevalikut vaadates tuleb tõdeda, et nii see siiski pole. Vähemalt näib, et sait siiski täidab kuidagi oma eesmärki.

Eriti huvitav on see, kuidas vahel satud lehele, mis kuulub reaalselt eksisteeriva kaupluse e-poe lehele ja jääb mulje, nagu see ettevõte ei teaks kaubandusest midagi. Olgugi, et päris poes on meeldiv ja professionaalne teenindus, ei paista see veebist kohe kuidagi välja.

Kõige ebameeldivam veebipoe kogemuseks oli see, kui soovitud kaup oli juba valitud ja siis et kauba eest tasuda tuli veebipoes registreeruda. Ega ei hakanud vastu puiklema. Oli ebameeldiv küll, aga tegin ära. Järgmiseks logisin värske kasutajaga poe kontole sisse ja suureks üllatuseks avastasin, et varem valitud kaupa ostukorvis enam pole. Peale seda oli ikka eriti mõru maik suus. Tekkis küsimus, et kes sellise veebilehe tellida võis ja kellelt? Võimalik, et parem oleks pead mitte vaevata selliste teemadega.

Muidugi üldisemalt rääkides on tegelikult veebipoodide tase Eestis viimasel ajal isegi päris heaks läinud. Vahel ei saa arugi, kui läbimõeldud asjad on. Kõik on loogiliselt paigutatud ja lihtsalt toimib.

Hah, selle viimasega - loogilise paigutusega - tuleb meelde esimene kogemus värskelt paigaldatud operatsioonisüsteemi Windows 8ga. Vat see oli ikka omamoodi elamus. Ükshetk, kui uutest viguritest isu täis sai, soovisin arvuti sulgeda. Oma 5-10 minutit otsisin kohta, kus toite valikud asuvad. Kui õigesti mäletan, siis lõpuks sai Google appi võetud.

Huvitav tegelikult ongi, et positiivsed kogemused väga meelde ei jäägi. Aga eks ta loogiline ole. Kui ikka asjad töötavad täpselt, nagu eeldada võib, siis aju toimetab justnagu autopiloodil. Kõik sujub ja võib vooluga lihtsalt kaasa minna.

Vahest, kui midagi sealt pluss poole pealt välja tuua, siis läheks sellelt e-poe teemalt hoopis arvutimängude juurde. Olen väikestviisi daltoonik - väikesed raskused roheliste ja punaste toonide eristamisel. Õnneks pole minu maailm päris must-valge ja üldiselt suudan ikkagi põhitoonidel vahet teha, isegi rohelisel ja punasel, aga nende vahepealsete värvidega on keeruline. Igatahes on mul väga suur rõõm näha, kui mõni arvutimäng, mis mulle meeldib pakub võimalust värvipimedarežiimi kasutamiseks. Eriti tihti jääb see valik silma väiksemate indie mängude puhul.

Selline projekti läbimõeldus ja selge arusaamine, et iga kasvõi väga väikene lisa, mis vahest suurema massi külmaks jätab, võib juurde tekitada omajagu kliente ja kindlasti ka austust, nende poolt, kellele see väga oluliseks osutub.

Värvipimedarežiimi sooviks mina muidugi palju sagedamini näha. Ka nö tavaprogrammides, mitte ainult mängudes.

Tarkvaratehnika???

Kas Sina tead, mis on tarkvaratehnika? Olen küll juba mõnda aega IT alal toimetanud, aga kui ma seda sõna esimest korda kuulsin/lugesin, ei osanud ma seda kohe kuidagi seostada sellega, mis see olema peaks. Esimese hooga mõtlesin, et see on sarnane hübriid nagu mehhatroonika - mehaanika ja  elektroonika. Ehk siis tekkis sarnane paralleel tarkvara ja riistvara. Aga nagu selgus, nii see asi ei ole.

Mis siis on tarkvaratehnika? Kõige lihtsamini oleks seda paari sõnaga kokku võtta vast nii, tarkvaratehnika on tarkvara arendusmeetod. Või teine variant on otsetõlge, tarkvara inseneeria (software engineering) mis on samuti veidi mõistetavam. Veidi veel asja seletuseks. Tarkvaratehnika ei tegele koodi/tarkvara loomisega, vaid paneb paika, kuidas tarkvara luua. Milliseid protsesse, protseduure kasutada.
Vanimaks ja tänini suuremates ettevõtetes kasutavaks takrvaratehnika meetodiks on kosemudel. Kosemudeli puhul läbitakse kõik tarkvara arenduse juurde käivad sammud - nõuded, analüüs, disain, programmeerimine, testimine, rakendamine - üksteise järel. Arenduses on kindlad etapid. Näiteks koodi kirjutamine ei alga enne, kui disain on lõplikult paigas ja omakorda disaini ei tehta enne, kui on analüüs tehtud jne. Kõik arenduse sammud on rangelt paigas.
Teiseks levinumaks meetodiks on agiilne ehk väle, paindlik arendamine. Agiilse arendusmudeli puhul ei võib näiteks testimine alata juba analüüsi tegemisel. See tähendab seda, et testija on juba analüüsi tegemisel protsessi kaasatud ning nõustab analüütikut. Samamoodi disainer ja programmeerija. Lisaks on agiilse arenduse puhul väga olulisel kohal kliendiga suhtlus.

Kosemudel ja selle tuletised ja edasiarendused on siiani päris paljudes vanemates ja suuremates ettevõtetes kasutusel, kuid väiksemad ja värskemad nagu on näiteks startupid kasutavad peamiselt mõnd agiilset arendusmudelit. Tihti võetakse mingi algul kõige enam sobiv mudel ja siis ajajooksul kohandatakse seda vastavalt oma äranägemisele. Üheks põnevamaks selliseks näiteks on Spotify arendus.
Spotify arendus sai alguse 2008. aastal. Kuna alguses oli küllaltki väike meeskond, mis tarkvara arendusega tegeles võeti kasutusele scrum arendusmudel. Kuid ettevõtte ning töötajate arvu kasvades hakkasid scrum'i reeglid ja tseremooniad arendus protsesse piirama. Sellele järeldusele jõudes arendati scrumi eeskujul endale sobiv mudel, mis andis igale meeskonnale suurema vabaduse ise valida, kuidas töö tehtud saab. Kuid et selline mudel, kus kõik meeskonnad võivad vabalt valida, kuidas nad mingit probleemi lahendavad, peab ikkagi suur pilt olemas olema. Juhid peavad suuna paika panema. Vastasel juhul hakkab iga tiim ise suunas liikuma ja sellest head nahka ei saa.
Spotify engineering culture

Lisaks võib võtta Spotify ka üheks väga õnnestunud ärimudeli valikuga tooteks. Tegu on freemium (Free && Premium) ärimudeliga, mis omakorda on veel tarkvara kui teenus ärimudel. Ehk siis tarkvara pakutakse nii tasuta kui ka tasulise kuupõhise tasuga teenusena. Arvestades, et Spotify saab edukalt selliste hiidude, nagu on Google ja Apple, vastu, on nad oma ärimudeli hästi valinud.