Kolla-kolla..

Sai täna Tartuhvlis käidud. Pidi hommikul vara - peale 8t - üles ajama. Kõigepealt siis läbi Viljandi linna - rool käis siia-sinna. Ei hakka ju ometi ringiga minema.
Aga et natukene oli Viljandisse asja kah, saime sealt suure käru, mis sai bussi taha haagitud. Vägev käru oli!
Tartus oli jube lämbe värk. Sihuke ilm ei lähe mitte. Aga noh, eks tuleb paremaid. Kunagi ikka. Peab tulema!
Korterisse jõudes vahtisime isaga üksteisele otsa ja mõtlesime, mis saama hakkab. Ei saanud varem kraami pealelaadimist alustada, kui ei teadnud, mis diivan-vooditest saab. Mingi aeg sai üks Egertile maha äritud, aga kuna teda tabas selline suurem õnn, siis polnud tal seda enam kusagile pista. Tahab nüüd kangesti raha tagasi. tea, kas tohib anda. Ise oli loll (6)
Sai siis ühele Airi sõbrale tema diivan-voodit pakutud. Ei tahtnud, või noh, tahtis küll, aga polnud samuti kusagile panna. Jäi too kah katki.
Kuid see polnud veel kõik, üks potentsiaalne klient oli veel. Märten.
Ja vot oli mees, võttiski voodi ära. Tähendab, ise aitasin viia.
Kuid sellega minu müügimehe karjäär ei lõppenud. Leidus ka paar korteri tahtjat. Ja esialgu sai ka teine diivan suulise kokkuleppega müüdud. Raha pole näinud, kuid diivani jätsin korterisse. Tundusid toredad inimesed.
Vahest võtavad ka Digi-TV enda kanda. Saab näha, helistab homme ja kõneleb. Loodan parimat, aga kui ei taha, noh, juhtub.
Kraami oli korteris palju, päris õudne kohe. Kodu poole liikudes tuli meelde, et talvesaapad jäid maha ja muidugi taara ununes ka panipaika.
Aga ehk saab kätte, kui kõik hästi läheb ja inimesed toredad on ning kuidagi, kunagi Tartuhvlisse tagasi satub.

----------------------------------------

ja järjekorras seistes hardalt
ka iga viimane kord esimeseks saab