Parasiitlema

Täna ja homme ka ikka.
:P

:)

Päeva küsimus:
Miks banaani?


------------------
Öö oli mõnusalt vahva! :*

Pall läks pooleks..

Võta lahti endale kõige lähemal asuv raamat ja kirjuta sealt blogisse välja esimene, viimane ja kuldne lause (st suvalise koha pealt lahti tehtud ning vasaku käe pöidla all olev lause). Muidugi avalda ikka raamatu autor ja pealkiri oma blogis ning viska pall edasi kahele blogijale.

Esimene: "Taevas laskus süngelt maadligi, hilissügisesed päevad olid hallid ja rusuvad."
Viimane: "Välja antud autori kulude ja kirjadega."
Kuldne: "Mehed on mul sõnapidajad."

Autor: Vaike Rannet
Pealkiri: "Kivid ja Leib III"
Tegu suvalise raamatuga, selline suur, hakkas esimesena silma.

Aga kellele pall edasi... Kurat ja Jumal, püüdke kinni, kui suudate.

Imemees..

..pole see sõna, mida ma kasutada tahan ja mis sellisel puhul ka õige oleks. Aga no kurat, lihtsalt uskumatu, kuidas 1% tõenäosusest saab 100%, või kuidas seda nüüd öelda. Igatahes Egerti läpa tegi imet ja ma isegi julgen arvata, et iga teine arvuti oleks sellega hakkama saanud.
Ju on minu oma lihtsalt nii luts. Aga noh, ise olin loll ja lasin "musta" aknad peale ja pole viitsinud ümber vahetada. Sest see on ju täiesti normaalne, kui arvuti peale restarti hangub/jookseb kokku/kiilub kinni/mida iganes teeb.

Aga jah, MP3-mängija on siis taas live and kickin' :)

rämps

Adding more length and thickness to your manhood can be as easy as 1-2-3‏!




Nice to know that.

Hmm

Tänane öö oli üle mõne aja üks sellistest, mis möödus magades. Uni oli imelik. Pisut õudne, miskid elukad tahtsid mind ära süüa või lihtsalt halba teha. See neil igatahes korda ei läinud. Aga mingi kummaline värk on see, et nägin jälle lehmi unes, vahest oli mõni pull kah, igatahes osa nendest suri mesipuude juures ära. Siis mu isa jooksis ja tõmbas ühel surnud lehmal lina pealt ära ja jooksis minema. Hmm.. nüüd nagu meenuks, et äkki lehmad surid mesilaste nõelamisest.
Ei tea, igatahes üsnagi müstiline värk.

Asi, mille veel peaks ära märkima:
MP3-mängija on 99% tõenäosusega omadega õhtal. Selle 1% saaks 99-le lisada, kui ma viitsiks mõne teise arvuti taga surada.
Kui ma vaid mäletaks, pikalt garantii kehtis ja kas mul tšekk karbiga veel alles on..

(6)

Võiks Evele ühe lingu saata, vot see oleks kuri..
Keegi ei hakkaks üldse nutma ju.
Hihihihihihihihihi!

:)

Täna hommikul juhtus midagi uskumatut. Jõudsin esimesena kooli. Isegi Olavi hilines. Lihtsalt unbelivable.
Aga muidu oli päev täitsa vahva.
Käisime Kadriga kinos. Cloverfield'i vaatasime. Oli juba ammu plaanis ja õnneks saatus või jumalad soosisid või oli lihtsalt õnne ja see oli endiselt väga edukalt kavas.
Väga edev film oli. Täiesti kaasakiskuv. Paari parema koha peal sai isegi võimsalt võpatada. Oli mida oodata.
Pärast tassike teed, natukene - suures plaanis natukene, muidu veidi rohkem :D
Hiljem (lühidamalt tehes):
Kadri loengusse, mina Egerti poole.
Tegin piimasuppi, Egert mässas sii... hmm.. jah, las olla.
Mina rääkisin, arvasin, et Egert kuulab.
Sõin kõhu täis tulin tulema.
Hakkasin blogi kirjutama.
MP3-mängija andis otsad.
Selgus, et Egert siiski ei kuulanud mind varem.
Eve kutsus sünnipäevale. :)

FIN!

2 päeva veel

Jah..

Kraan siiski pole üldsegi mitte parem, kui varem.
Alguses oli, aga enam pole.
Jama värk.
Kas ma pean tõesti uue ostma?
Selline asi mulle ei meeldi.
:/

Uimane ja väsinud ma tänagi näin

Nii kehva ööd pole ammu olnud :/

Sõpruse Puiestee - Viimane auruvedur

Tõuseb valgeid pilvi -
vana lokomotiiv.
Varsti näeb neid ainult filmis.
Armas, tuttav motiiv.
Rongijuhil võidund tunked,
pabeross hõõgub suus.
Rinnataskust kui furunkel
vaatab punane roos.

Hei - hei - hei, tule jaama!
Võta kaasa tromboon!
Sest et täna aurab ära
viimne auruvedur depoost.

Hei - hei - hei, tule jaama!
Võta kaasa tromboon!
Seda-puhku raudteejaamas
mängib pasunakoor.

Jaamakorraldaja aga,
ega temagi ei maga.
Peas tal nokats on uus
ja täis tähtsust ta poos.
Veel on jäänud pisut aega,
aga varsti päris tõega
äkki rööpad on koos,
aururuun ajaloos.

Hei - hei - hei, tule jaama!
Sina, looduse kroon!
Hei - hei - hei, tule jaama!
Kord me veel oleme koos.

Sest, et täna aurab ära
viimne auruvedur depoost.
Kurbi viise raudteejaamas
mängib pasunakoor.

Hei - hei - hei, tule jaama!
Tule täna kell kuus.
Hei - hei - hei, tule jaama!
Võta kaasa tromboon!

Sõpruse Puiestee - Viimane auruvedur

Küsimus ja vastus

Ära vahi mind!

Küsimus: "Miks?"
Vastus: "Sul silm haiseb."

Kool

:)

Kõht täis, tuju hea

Lausa une ajab peale.



*Tundub, et kraan siiski pole 100% korras.

Pädev päev

Sellega ilmselt võikski kõik ära öelda, kuid kas see siis oleks huvitav?
Vahest oleks, siis saaks mõelda, mida see tähendab.
Aga olgu siis täna veel selline vähemmõtlemispäev.
Algas kõik juba eile. Ärkasin kummaliselt vara, enne kümmet. Sõin nagu ikka. Mängisin veidi - paar tundi - arvutiga. Tekkis tunne, et ülearu kasutu olen.
Võtsin siis kätte ja lõin WC-s poti läikima ning panin üles sildi, mis puudutas mu vahvate naabrite vahvaid peldikukülastamise kombeid. Peale seda surasin ahju tule ja võtsin vabalt. Tegin õhtusöögiks väikseid plaane.
Ülejäänud aeg, mida oli päris lobedalt, vahtisin arvuti taga või siis hoopis ees.
Vend helistas, tahtis, et ma bussiga Võrru sõidask ja siis sealt tema auto võtaks, mille ta sinna jätab ja siis reedel uuesti talle sinna järgi läheks. Selle bussiga sõitmise jutu peale saatsin ta päris mitu korda ühte kohta. Lõpuks läksime kompromissile, et ta tuleb Tartust läbi ja võtab mind peale ja siis ma pärast jätan auto enda kätte.
Nii ma siis saingi auto.
Kui Tartu tagasi sain oli kell juba palju. Ca pool kümme.
Hakkasin süüa tegema ja samal ajal tegin ühe kõne, mis kahjuks tuli mingi hetk ära lõpetada.
Aga see uhke söök, mida ma tegin oli mannapuder. Uskumatult söödav tuli esimese korra kohta, maasikamoosiga oli väga hea süüa.
Kunagi läksin magama.

Hommikul pidi ärkama.
Raske oli.
Sain üles, pesin sõin ja kooli poole ajama.
Esimene tund oli mõttetu.
Teisest ja kolmandast ma üldse ei räägi.
Lihtsalt Saku oli endiselt oma tuntud headuses.
Kool läbi - kell oli umbes pool üks.

Viisin Silva koju, vastu sain võtmekomplekti.
Viisin Egerti Oomipoodi, vastu sain suurema benakulu.
Jõudsin korterisse.
Vahetasin riided. Viskasin puud autost kuuri ja läksin kraani kallale. Laskis teine juba päris pikka aega mingil põhjusel kraani vahelt vett läbi. Lahtitegemisel selgus, et paljalt lehtvõtmetest ei piisa.
Läksin Egerti juurde. Tal oli kuuskantvõtmeid, mida mul vaja oli.
Nägime mõlemad, mis tegelikult kraani sees on. Uhke pilt oli.
Panime kraani kokku, ilma et oleks midagi vahetanud või parandanud.
Tagasi korteris, panin kraani vanale kohale ja töötas täpselt nii palju, kui peab.


WC-s võib sildimõjusid tajuda. Domestos oli tekkinud.

Praegu

Vaatan ekraani ja mõtlen, mida kirjutada.
Taustaks mängivad Väimelas ülesvõetud heliklipid imeliku jutuga. Täitsa huvitav on kuulata, kuidas Egert aeg-ajalt mõnele laulule kaasa ümiseb/laulda üritab. Täitsa meelelahutuslik.
Teagi, mida muidu teeks, kangesti tahaks lolliks minna. Või oleks hoopis lihtsalt voodis selili, vahiks lakke ja ei teeks mitte midagi.

Enne sai hoolega pesu pestud. Tähendab, peamiselt sokke, aga ühe särgi ja kampsuni nühkisin ka puhtaks..
Ahju tegin tule.
Dr. House'i vaatasin, mis oli päris vahva.

Täna ilmselt teen tatraputru, ei viitsi poodi minna, et millegi muu tegemise materjali tuua. Loodan, et puder tuleb hästi välja.


Eilsest natukene.
Oli viimane päev Väimelas. Enam ei pea ehk nii vara enam tõusma ja saab öösel ehk normaalselt magada.
Kui Tartu jõudsime oli jube uni. Oleks vist pidanud magama. Sest õhtul sai Egerti pool käidud. Tähistasime kergelt praktika lõppu. Mitte mingit meeleolu ei olnud. Igav ja üsna mõttetu tundus ja nii kuradi uni oli. Lisaks sellele pidi jälle seda lolli Eesti teemalist lauamängu mängima. Oehh!
Ohkamine oli üks peamisi tegevusi, mida ma seal tegin.
Koju tagasi jõuda oli nii hea ja veel parem oli voodisse heita. Lihtsalt mõnus oli. Teadmine, et hommikul saab magada - sellest ei ole midagi paremat.

Hommikust natukene.
Uni oli kuradima magus. Aga nagu ikka, mida magusam on uni, seda tõenäolisem on, et see rikutakse ära. Ema helistas. Ütles midagi, ei mäleta enam. Kõne lõpp. Uni. Magasin edasi.
Kella vaatasin poole 11 kanti. Ei viitsinud tõusta. Lesisin voodis ja mõtlesin. Kohutav igatsus tuli peale.
Tõusin üles, panin arvuti käima. Esimese hooga Jaan Pehki sünnipäevalaulud söömise taustaks mängima.
Söödud.
Vahetasin muusikat.
Metro Luminal: Igatsus tume; See on mu hing; Hukkusid autoõnnetusel; Isa tuli koju; Siis kui keegi ei armasta sind; Suurlinna tuled; Nimeta; Ohmoonid; Su õrnas käes; Hingel hakkab hea; Heida õnnelikult magama; Ta pilgus; Topis; Öised sõnad; Idiootide trampliin
ja palju muud.

Igavus.
Igatsus.

Kusagilt sügavalt tõuseb taas igatsus tume

Oleksid Sa praegu siin.

Eggy debüüt!

Valminud on Eggy, inimese nimega Egert Lehtla, esimene singel! Kui materjali juba rohkem kogunenud siis on vägagi võimalik, et aset hakkavad leidma ka live esinemised. Igatahes loodame, et tema tähelend ei piirdu ainult ühe looga ja hoiame pöialt, et järgmiseks jõuluks oleks tema värske album kümnete lugudega juba plaadipoodides saadaval.

Kuulata saab Eggy Copy-Paste Song’i värskelt uuenenud lulleris.
Nautige!