Praegu

Vaatan ekraani ja mõtlen, mida kirjutada.
Taustaks mängivad Väimelas ülesvõetud heliklipid imeliku jutuga. Täitsa huvitav on kuulata, kuidas Egert aeg-ajalt mõnele laulule kaasa ümiseb/laulda üritab. Täitsa meelelahutuslik.
Teagi, mida muidu teeks, kangesti tahaks lolliks minna. Või oleks hoopis lihtsalt voodis selili, vahiks lakke ja ei teeks mitte midagi.

Enne sai hoolega pesu pestud. Tähendab, peamiselt sokke, aga ühe särgi ja kampsuni nühkisin ka puhtaks..
Ahju tegin tule.
Dr. House'i vaatasin, mis oli päris vahva.

Täna ilmselt teen tatraputru, ei viitsi poodi minna, et millegi muu tegemise materjali tuua. Loodan, et puder tuleb hästi välja.


Eilsest natukene.
Oli viimane päev Väimelas. Enam ei pea ehk nii vara enam tõusma ja saab öösel ehk normaalselt magada.
Kui Tartu jõudsime oli jube uni. Oleks vist pidanud magama. Sest õhtul sai Egerti pool käidud. Tähistasime kergelt praktika lõppu. Mitte mingit meeleolu ei olnud. Igav ja üsna mõttetu tundus ja nii kuradi uni oli. Lisaks sellele pidi jälle seda lolli Eesti teemalist lauamängu mängima. Oehh!
Ohkamine oli üks peamisi tegevusi, mida ma seal tegin.
Koju tagasi jõuda oli nii hea ja veel parem oli voodisse heita. Lihtsalt mõnus oli. Teadmine, et hommikul saab magada - sellest ei ole midagi paremat.

Hommikust natukene.
Uni oli kuradima magus. Aga nagu ikka, mida magusam on uni, seda tõenäolisem on, et see rikutakse ära. Ema helistas. Ütles midagi, ei mäleta enam. Kõne lõpp. Uni. Magasin edasi.
Kella vaatasin poole 11 kanti. Ei viitsinud tõusta. Lesisin voodis ja mõtlesin. Kohutav igatsus tuli peale.
Tõusin üles, panin arvuti käima. Esimese hooga Jaan Pehki sünnipäevalaulud söömise taustaks mängima.
Söödud.
Vahetasin muusikat.
Metro Luminal: Igatsus tume; See on mu hing; Hukkusid autoõnnetusel; Isa tuli koju; Siis kui keegi ei armasta sind; Suurlinna tuled; Nimeta; Ohmoonid; Su õrnas käes; Hingel hakkab hea; Heida õnnelikult magama; Ta pilgus; Topis; Öised sõnad; Idiootide trampliin
ja palju muud.

Igavus.
Igatsus.