neljapäev, 16. märts 2017

Ole inimene

Reegleid, mis kehtivad tavaelus, üritatakse kehtestada ka virtuaalruumis. Tahetakse kontrollida ja näidata kõigile avatud ruumi, Internetti, puhta ja viisakana. Eesmärk on sarnane kodu koristamisega, enne külaliste saabumist. Võõrustaja eesmärk on muuta külalise olemine võimalikult mugavaks. Soovitakse ennast näidata tublide ja viisakatena ning uhkustada oma ilusa kodu üle.
Aga mis juhtub, kui paari lähedase külalisega või koguni nende asemel sajab sisse ka trobikond võõraid? Ei lähe kaua, kui inimesed ei allu enam pererahva soovidele ja hakkavad omavolitsema. Kord kaob ja reegleid enam ei ole. Tekib kaos. Sellises olukorras on ainsaks abiliseks ametivõimud.
Mis aga aitab siis, kui sarnane asi juhtub Internetis - virtuaalses, "anonüümses" ruumis? Tegelikult ju ei miski. Inimene on sisimas ikkagi loom ja kui tekib võimalus ning ei suudeta näha illusioonist nimega anonüümsus läbi, hakkab inimene käituma nagu loom. Reeglid ei loe, ei saagi lugeda, kui sind ei ole olemas. Ainus, mis huvitab, köidab, pakub meelelahutust on labasused ja vägivald. Jalaga tagumikku naljad on juba vägagi vanad. Vägivald köidab.
Ja virtuaalruumis on seda kuhjaga. Erineval kujul, kas verbaalses või visuaalses vormis. Mängutööstuse arenedes tekib üha rohkem väljundeid inimestel enda lugude loomiseks läbi erinevate rollimängude. Inimestele luuakse keskkond, kus on kõik reaalsuses eksisteeriv olemas. Mängijatele antakse kätte tööriistad ja lubatakse neil endil oma teekond valida. Tihti lõpeb see mängumaailmas rivaalitsemise ja vägivallaga. Kui algul võivadki kõik antud võimalused köitvate ja põnevatena, siis üks hetk muutub see aga igavaks ja valitakse lihtne, kuid mõneti ettearvamatu vägivalla tee.
Nii nagu vanas Roomas oli gladiaatorite võitlused, toimuvad sarnased asjad tänapäeval virtuaalruumis. Allpool on näide omal ajal väga populaarsest arvutimängu ArmA 2 modist Dayz, kuidas virtuaalruum painutab reegleid ja võimaldab olla midagi muud, kui inimene.

Kommentaare ei ole: