Tulevik

Olen viimasel ajal päris palju mõelnud selle peale, milline saab olema ühiskond tulevikus. Mis valdkond valitseb tööturul - kas peaale IT-sektori on ka teistele ruumi? Kuidas erinevad õppeasutused toimivad, mida nendes õpetatakse, kuidas õpetatakse (kas lastele õpetatakse kirjutamist endiselt paberi ja pliiatsiga või käib kõik läbi arvutite), milline on õpetajate roll või kas õpetajaid enam üldse ongi? Kuidas toimib töökorraldus, millised on töötaja/tööandja kohustused ja õigused? Mismoodi toimivad erinevad sotsiaal(abi) teenused - vahest nende järele puudub vajadus? Jne.

Ühesõnaga tekib suur hulk erinevaid küsimusi. Miks? Peamiselt ilmselt tingib seda vanus ja kindlasti mõjub siin ka see, et olen kahe toreda tüdruku isa. Vahest on too viimane see peamine põhjus, muidugi on selliste teemade üle ka niisama huvitav mõtteid veeretada.

Seoses kooliga sain ülesandeks lugeda Pekka Himaneni raportit "Globaalse infoühiskonna väljakutsed" ("Challanges of the global information society"). Tegu on 2004. aastal valminud raportiga, mis on koostatud Soome parlamendis tegutsevale Tuleviku kommiteele. Raport üritab prognoosida tulevikus aset leidvaid ühiskonnaarenguid, kirjeldades toimuvaid protsesse ja katsudes neile vastuseid leida. Kirjutis on küllaltki vana (~13 aastat) ja seeläbi võimaldab teha praeguste arengute võrdlust raportis kirjeldatuga.
Suures plaanis võib öelda, et muudatused ühiskonnas on olnud selle aja jooksul küllaltki suured ja üldiselt ka selles suunas, nagu raportis prognoositud.
Esimese asjana tooksin välja töökultuuri muutuse. Vahetaasin ka ise ca pool aastat eriala ja tunnen, et see muutus on vast kõige olulisem inimese elukvaliteedi muutmisel. Praeguseks on heaks normiks saanud tööandja mõistev suhtumine töötajasse. Targad tööandjad on aru saanud, et töötaja heaolu tagamine on tema ettevõtte huvides. Korralikult puhanud, õnnelik ja motiveeritud töötaja on palju produktiivsem. Nende tingimuste loomiseks:

• võimaldatakse töötajal olla suuremal määral oma aja peremees, pakkudes paindliku töögraafikut
• korraldatakse erinevaid koostegemise üritusi - firmapeod, meeskondlikud sporditrennid, meelelahutus..
• pakutakse erinevaid võimalusi tööpauside sisustamiseks - peale suitsetamise ja kohvi joomise on ka muid variante, laua- ja videomängud, piljard, lauajalgpall ja lauatennis jne.

Teine suurem tendents on inimeste liikumine globaalsel tööturul. Toimub immigratsioon ja emigratsioon. Inimesed otsivad uusi väljakutseid ja ei ole piiratud riigi piiridest. Ühe ettevõtte allüksused võivad paikneda üle maakera, erinevates riikides. Samamoodi võib ühes riigis toimetavas ettevõttes töötada suurel arvul eririikidest eksperte.

Lisaks ekspertidele liiguvad ka tavalised inimesed, kes parema elu nimel Soome ehitajaks, kes uute väljakutsete nimel Ukrainasse tarkvaraarendajaks. Inimesed liiguvad ja seda tuleb võtta uue normina. Eriti Euroopas, kus arenenud maades hakkab võimust võtma vananev ühiskond, millega kaasneb töötegijate vähenemine ja sellest omakorda tingituna sotsiaalsüsteemi tõrked. Et ülal pidada kõiki neid vanakesi on tarvis noori töötegijaid, kes suuremalt jaolt saabuvad teistest piirkondadest.

Olgugi, et liigume suunas, kus IT sektori töökohad on muutunud peamisteks vajatakse endiselt väga palju lihttöölisi. Kuid erinevus varasemaga on see, et ka lihttöölisele võimaldatakse samaväärseid võimalusi vähe keerukamate tööde tegijatega.

Ka haridusvallas on toimunud suur muutus. Kui varasemalt õppis inimene ühe elukutse ja pidas seda ametit surmani, siis tänapäeval on küllaltki tavaline, et inimene vahetab elu jooksul korduvalt eriala. Väga oluliseks on saanud enese pidev arendamine ja teadmiste täiendamine. Normiks on saanud nn elukestev õpe. Maailm, milles elame muutub pidevalt. Tekivad uued trendid ja vanad kaovad. Kui sammu ei suuda pidada võib väga kergesti rongist maha jääda.