pühapäev, 20. juuni 2010

Duya duya duya

Olen järjekordselt üsna tegus olnud. Hea meel kohe enda pärast :D

Neljapäeval käisin kontsertil, nagu eelmise postituse lõpust välja lugeda võib. Helger, Kristiina ja Egert käisid ka, lisaks nägin veel päris mitut tuttavat nägu.
Kontsert oli väga mõnus. Äratundmisrõõmu jagus kuhjaga, muidugi oli ka mõni selline, mida polnud varem kuulnud. See tegi asja ainult huvitavamaks.
Kui kontsert läbi sai, suurendasin oma plaadikogu väikese pungikogumikuga. Koosneb too siis kolmest plaadist, mis on pungist pungil. Väga rahustav kuulamine igaljuhul.


Reedel sõitsin koju. Viskasin Liisi ka Surtsu ära. Tee peal üritasime meelde tuletada endiste klassikaaslaste nimesid. Peab häbiga tunnistama, et suutsime ühe inimese seitsmeteistkümnest täielikult ära unustada. Suht lame.

Laupäeval sõitsin tagasi Tartusse. Töökohustusi täitma. Et jah, plaanist kodus kõvasti muru niita ei tulnud midagi välja. Aga noh vähemalt sain kodus ühe öö korralikult magada. Tartus sellega nii head lood pole.
Nii sai ka eile Helgeri poole mindud. Vaatasime jalgpalli. Väga mõnus mäng oli, vähemalt esimene poolaeg. Teist ei näinud, sest Liis helistas ja uuris, mis toimub. Ei saanud siis ju niisama molutama jääda. Helger pani püksid jalga ja siis läksime Kristiina ja Helgeriga raekoja platsi, kus Liis meid ootas.
Tuiasime siis natukene ringi ja otsisime rahulikumat kohta, kus juttu ajada ning Helgeri ja Kristiina puhkuste algust tähistada. Õhtu laabus täitsa mõnusalt, kui mõned kuldsemad hetked välja jätta.

------------------------------------------
Malcolm Lincoln on ikka päris hea! :]

4 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

mida Sa nende kuldsemate hetkedega mõtled? Zum-Zumi?:D

Allar ütles ...

juust-juust! XD

[T] ütles ...

"Helger pani püksid jalga ja ..."

väga, em, huvitav :D

Allar ütles ...

Põnevust peab olema! ;)