Väimela mõnud (mõjud)
Juukseid jääb iga päevaga vähemaks. Iga hetkega muutud vanemaks ja nõrgemaks. Katsu siis inimese moodi toimida ja ennast seejuures hästi tunda.
Uni on. Olgugi, et öösel nagu saaks magada. Aga ei saa ju, lihtsalt ei saa. Magama ronides on uni küll ja hommikul, kui ärkama peab on ka uni. Kuid üks asi, mida enne magama jäämist on, aga hommikul enam pole, on soe õhutemperatuur, mis normaalselt magada laseks.
Magama jäädes tundub särgiga magamine lollusena, sest noh, kes normaalne inimene magab särgiga, kui külm pole. See viimane element muidugi puudub ainult siis, kui magamajäämine käsil on. Aga kui juba magad ja järsku märkad, et sa tegelikult ei magagi, kuna kuradi külm on, ei tule särk isegi meelde. Seda päris mitmel põhjusel või noh, vähemalt üks põhjus on. Varsti peab nii kui nii ärkama ja särgi selga panemine ei pikenda und ega ei tekita ka sooja tunnet. Kusjuures sellest, et varsti peab tõusma saab teavet mitte kellalt, mida võiks vaadata, vaid autodemürast, mis väljast päris kenasti siia ruumi kostuvad.
Juukseid jääb iga päevaga vähemaks. Iga hetkega muutud vanemaks ja nõrgemaks. Katsu siis inimese moodi toimida ja ennast seejuures hästi tunda.
Mis siis 20 aasta pärast saab?
Remark 1:
Egert arvab, et tal oli ikkagi õigus.
Oli seda õnnetust siis vaja?
Remark 2:
Jääge lainele, varsti uus lugu lulleris.
Ja see on hoopis teine tera!
neljapäev, 31. jaanuar 2008
Eile 30. jaanuar kell 16:43
pühapäev, 27. jaanuar 2008
laupäev, 26. jaanuar 2008
pühapäev, 20. jaanuar 2008
Ühel hommikul saab kõigest hirmus väsind..
Aga mitte täna hommikul.
Mõnus oli magada, isegi ärgata.
Kell oli natukene üle 11. Õde praadis mune ja leiba ja mingit vorsti moodi asja. Leidis isegi tükikese juustu ja pani selle leivale, kus ta ära sulas. Nämm.
Kohvi tegin ise.
Jah. Ma tean - nüüd tean - vale otsus oli.
Kohvi ja mina ei sobi juba ammu. Oleks pidanud teed tegema.
Jah, tagantjärele on hea tark olla.
Kui kõht oli täis tangitud läksin ilust välja.
Nautisin peaaegu ilma isegi.
Võtsin elektriküünlaid akna kohalt ja liiga suureks kasvanud nulu otsast.
Viimane oli päris kõhe, arvestades minu kõrgusekartust.
Aga tehtud sain ja jäin enesega rahule, et midagi ikka ära tegin.
..
Söömine
..
Poole viiest siis sai hakatud kodust Tartu poole liikuma. Või peaks ütlema Võru poole?
Igatahes liikuma sai hakatud.
Kõigepealt ca 40 km Viljandisse. Sealt siis Võrru. Ja lõpuks ka Tartu.
Korterisse jõudsin natukene enne üheksat.
Ajaliselt teeb see siis ca 4,5 tundi sõitu.
Homme õnneks nii palju ei pea sõitma, ainult Väimelasse vaja minna, see teeb suures plaanis 70 km.
Lapsemäng! :D